Arvatavasti on siiajõudnud lugeja teadlik toiduaineid jagunemisest kahte kategooriasse - aluseline ja happeline. Kes ei teadnud, siis see on järgmise artikli alustõeks.
Alustame siis halvast, ehk happelisest toidust. Tänase maailma toidulauas on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu. Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol ja palju muud. Reeglina võib öelda, et kõik toidud, mis enne Sinu kätte jõudmist on töödeldud, on ka happelised. Põhjus on lihtne – töötlemise käigus (näiteks keetmine, praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk Sa sööd tühja kesta. Kehale on see prügi, mida ta nüüd peab oma ressurssidega kehast välja viima. Sellega oled Sa kehast rohkem välja viinud kui sisse pannud.
Loomulikult tuleb siit nüüd vastuväide, et me oleme lihasööja liik, aga ma küsiks vastu: “Kas ikka tegelikult oleme?” Liha me saame süüa alles siis, kui oleme selle teinud eelnevalt pehmeks. See omakorda tähendab, et lihatükk on juba roiskuma hakanud. Seejärel me peame liha soojendama (muutma seda veel pehmemaks) ning lõpuks me sööme oma pikalt töödeldud lihatüki ära kahvli ja noaga, ehk me peame nii palju vaeva nägema, et ühte asja süüa. Mõtle selle peale…
Keetmine teeb toidu happeliseks. Põhjus seisneb selles, et vee temperatuuri tõusmisel üle 45 kraadi hakkab kuumus toitu tapma. Seda on võimalik kergesti kontrollida. Kui suudad panna oma käe vee sisse ilma, et Sa peaksid selle kohe välja võtama, siis see sobib ka toidule.
Teine pool – aluseline toit. Ma arvan, et Sa juba näed, mis on üle jäänud – kõik roheline – juurviljad, köögiviljad, maitsetaimed, seemned jt. Osaliselt ka puuviljad, aga nendega ei tasu üle pingutada, kuna nad ikkagi sisaldavad rohkesti suhkrut. Tähtis punkt, mida peab meeles pidama, on see, et toit peab olema värske roheline (kui ei ole värske, siis see on ka hape). Seega, värske on alati parem kui töödeldud. Seda fakti aktsepteerivad tänapäeval paljud. Siiski arvavad enamus inimesi, et olles ainult roheline jääb keha ilma tähtsadest toitainetest. See ei ole aga tõsi, sest kui mõelda, siis happelised toidud (nagu liha) on ka saanud oma toitained esialgud rohelisest.
Kui Sa soovid näha tulemust oma kehas ja heaolus, siis tee alguses väike muudatus oma eluviisis. Söömisel proovi, et 50% (tavalisel inimesel on see 10%) Sinu taldrikul olevast toidust koosneks värskest rohelisest. Selle saavutamisel proovi edaspidi suurendada see % kuni 80-ni. 100 on loomulikult parim, aga kui Sa ikka soovid teisi asju ka süüa, siis 80% on Sulle. Sellega sa reaalselt ei piira enda toidu valikut.
Teadmiseks – need on baasteadmised. Mõlemal poolel on olemas oma erandid (näiteks porgand sisaldab suhteliselt palju suhkrut ja osad kalad on tegelikult head), millest me räägime kindlasti järgmistes artiklites, aga alustamiseks on vaja ainult neid teadmisi. Kui Sa oled aktsepteerinud seda, siis tea, et siit saame edasi minna.
Allikas: “The pH Miracle. Balance Your Diet, Reclaim Your Health” (Ph.D Robert O.Young and Shelley Redford Young)
Tere, Karl!
Lugesin Teie artiklit ja jäin hämmingusse. Tsiteeritud raamatus toidu jagamine happeliseks toiduks ja aluseliseks toiduks tundub kuidagi suvaline. Igatahes koolikeemia kategooriatega need mõisted vist ei kattu juba sellepärast, et enamus värskeid taimseid toiduaineid sisaldab happeid (köögiviljad, puuviljad, marjad). Leeline on ainult põlemisjääk (tuhk), sest orgaanilised happed lagunevad kuumutades (põledes).
Üks küsimus, mis jäi kummitama on see – kas olete ise mingi toiduaine leelise-reaktsiooni proovinud kontrollida (kas tiitrimise või kasvõi lakmuspaberiga)? Kui jah, siis palun kirjeldage meetodit.
Kõike uskudes ja kõiges kaheldes
Jüri
Tere Jüri!
Ma ei ole kahjuks keemik ning ise neid teste ma teinud ei ole, aga ma võin seletada tsiteeritud raamatu järgi. Sinu mainitud jääk(tuhk) ongi see tähtis osa, mille järgi paigutatakse toidud ühele või teisele poole. Enamasti mineraalide koostis määrab, kas happeline või aluseline jääk.
Põhjus, miks meile see elustiil on külge jäänud, sest isegi kui ei ole keemik, siis elustiil paistab loogiline (söö rohkem rohelist, mida on tegelikult meile juba ammu korrutatud) ning me oleme näinud neid meeldivaid tulemusi enda peal. Enam ei ole soovi tagasi minna ja olla ülekaaluline või väsinud varakult.
Aitäh huvitava küsimuse eest!
Täpselt nii. Toidu aluselise/happelise efekti määrabki ära ainult see, milline on selle toidu tuhk pärast nn põlemist (ehk siis seedimist). Konkreetse näitena võib tuua sidruni – väga hapu ja pH poolest happelise mahlaga puuvili, aga keha pH’le omab aluselist efekti, kuna pärast seedimist tekkivad jääkained on aluselised. Seega otsene toiduaine pH mõõtmine on täiesti mõttetu tegevus. End oma tervislikku seisundit kontrollida ja jälgida, mõõda parem oma uriini ja/või sülje pH’d.
Üks huvitav jutt selle kohta siin: http://www.ionizers.org/ph-balance.html
Tere Karl!
Kas oleks teiega võimalik kontkti võtta otse, ilma kommentaaride lehele sattumata?
Tervitades,
Helle
Tere Helle!
Loomulikult. Iga artikli lõpus on autori nimi ja link ‘Saada autorile Email’ . Minu email on karl@minuoma.ee
Karl
Soovitan olla skeptiline selle suhtes.
http://www.skeptik.ee/index.php/2009/07/10/mis-see-haiguste-happeline-aluseline-teooria-siis-tegelikult-on/