„Mul on stress …“ – Räägi midagi uut!

Tegelikult ei küsi stress vanust, sugu, vara, elukohta ega pereseisu. Oma olemuselt on tegemist täiesti tavalise keha reageeringuga ohtlikele olukordadele, kõrgemale adrenaliini tasemele ning kõrgendatud valveolekule.

Lühiajaline stress on sinu hea sõber ja teda tuleb vastavalt kohelda. Pisike stressitase on kasulik võistluste võitmisel, eksamiteks valmistumisel, tööintervjuudel, esitlustel jne. Aktsepteeri teda ja tea, et ta on sulle kasulik.

Nagu iga asjaga siiski, ei ole stress suures koguses sinu kehale siiski parim sõber. Kahjuks on meie tänapäeva elu niivõrd hektiline, et lisaks sellele tervislikule stressile kogeb meie keha pidevat pingeseisundit tulenevalt närvilisest liiklusest, raskustest tööl, probleemidest peresuhetes jne. Me tormame läbi elu ja isegi ei mõtle sellele, kuidas asju rahulikult võtta. Me tihti ei hoomagi seda, et tegelikult on tegemist üsna ohtliku seisundiga. Enamus meist kogeb rohkem stressi kui kehad on suutelised vastu võtma.

Selle tulemusena tekib olukord, kus mõjutatud on juba tervis, tujud, võimekus, suhted ja kogu elukvaliteet. Stress, mis on kujunenud krooniliseks vajab seetõttu erilist ning kiiret tähelepanu.

Kuidas siis stressi loomulikult ja looduslikult maandada?

Üks ja peamine on trenn. See parandab üldist tervist ning saadab kehasse õnnehormoone tõstes sellega üldist enesekindlust ning parandades ka füüsist. Regulaarne trenn vähendab stressi hormoonide tootmist parandades sellega keha üldist toimetulekut stressiga.

Teine vahend on lõdvestumine – erinevad tehnikad aitavad sul lõdvestada nii keha kui mõistust. Lõdvestamine madaldab nii pulssi kui vererõhku ning suurendab vereringet läbi lihaste ning organite andes seega sulle rohkem kontrolli oma keha ning tema reageeringute üle.

Mõlemad – trenn ja lõdvestumie – peaksid olema sinu elus regulaarsed tegevused. Sul pole aega? Mõtle nüüd korraks kuipalju aega raiskad sa päevas asjadele, mis seal kas üldse olema ei peaks või mis sul stressi tekitavad. Võta endale see 30 minutit iga päev, et jalutada ja paar korda nädalas see hetk, et hingata, olla rahus ja vaikuses ning kasutades vähemalt alguses vastava ala spetsialisti abi õppimaks kogu keha lõdvestamist.

Lause „Mul on stress“ on midagi, mida me kuuleme tihti, kuid mis peaks väljaütlemise asemel väljenduma meie tegudes – me peaksime sellega tegelema mitte seda pelgalt nentima. Hakka juba tegutsema! Ütle oma kehale midagi positiivset ja ära sisenda talle, et ta peab ennast piinama.

Asi on peas

2 komentaare → “„Mul on stress …“ – Räägi midagi uut!”

  1. Katrin Tammo 3 months ago  

    Kes meist ei oleks stressiga tuttav, kuid kuidas stressiga võidelda või seda maandada, ununeb vahetevahel ära. Mina praktiseerin liikuda ja vaadelda loodust oma ümber. Eriline abimees stressist vabanemiseks on “käed mullas” teha tööd aias. Lilled mis puhkevad minu akna all peletavad mured ja päästavad valla positiivseid tundeid. Stressi tekkimise pingeolukorras hinga sügavalt sisse ja aeglaselt välja, jälle aitab. Söö tervislikult ja leia igas olukorras ikka üles see positiivne külg. Nii vähemalt mina üritan ja see õnnestub. Kui olen kurb, siis leian üles palju põhjuseid mille üle rõõmu tunda.
    Eks igaüks elab oma elu just nii lihtsaks või keeruliseks kui vaid ise oskab ja tahab.
    Naudime imekaunist kevade tulekut.
    Katrin

  2. Riina 3 months ago  

    Tere!
    Parim vahend stressi vähendamiseks on tegelda millegi väga südamelähedase tegevusega.Olen tööga ja elumuredega seoses väga suures stressis olnud juba väga pikka aega.Külastasin juba ka psühhiaatrit. Siis aga käis peast läbi mingi “krõps” ja olin endalegi ootamatult avastanud,et on ju ometi tegevus mis mind kogu mu eluajal (olen 54) on köitnud. Ja see on tegelemine hobustega. Ei ole paremat ravimit kui mitu hobupead sinu ümber nuhutamas ja ootamas millal sa neile midagi pakud ja neile ometigi mingit tähelepanu osutaksid.Mul on üks vana hea tuttav,kes tegeleb hobustega ja tema juures ma ennast maandamas käingi.Teen jõudumööda füüsilist tööd tallis (seda jätkub lõpmatuseni), olen õppinud ratsutama algaja tasemel ja see on midagi, mida ei oskagi sõnadesse panna-kontakt hobusega on lihtsalt võrratu! Soovitan seda kindlasti ka teistele kes suuri loomi armastavad ja neid ei karda ja kel oleks selline võimalus ratsutamisega tegelda,hobuseid kammida,puhastada,silitada,neile tükike leiba pakkuda jne,jne. See on lihtsalt seletamatult hea tunne!
    Proovige, ja te ei usu isegi, et maailm on siiski värviline ja elamist väärt!
    Riina.

Jäta Kommentaar