Viimasel ajal kuulen üha tihedamini inimesi rääkimast sellest, kuidas üks või teine häda on neil tingitud pärmseenest ja uuritakse, kuidas temast lahti saada. Selline huvi tekitas minus aga küsimuse, et kui palju võib olla neid inimesi, kes ise ei teagi, et nad pärmseene küüsis on. Kuna eestlasele on kombeks olla vaikne ja mitte liialt kurta, siis võtan selle initsiatiivi ja tutvustan ka neile, millega tegu. Seetõttu alustaksingi Agu Sihvka moodi päris algusest.

Mis on pärmseen?

Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora, mis sisaldab endas nii piimhappebaktereid, coli- ja cocktüübilisi baktereid (need on mõeldud liha mädandamiseks), soolekepikesi ning tohutul hulgal teisi baktereid. Jah, bakter ei ole ainult negatiivse tähendusega sõna! Peale nende on peensoole normaalse mikrofloora osa ka pärmseen. Sarnaselt pH tasemele on ka pärmseenel oma kitsas vahemik, kus ta meile kasulik on. Tervel inimesel on see osakaal 20% mikrofloorast. Hõlmates väiksemat või suuremat osa suudab ta juba paksu pahandust tekitada.

Mis juhtub, kui kõik ei ole tasakaalus?

Me kõik teame, et tasakaalust väljas asjad ei ole kunagi kasulikud. Kui head asja on vähe, siis oleme kaitsetumad, ja kui on palju, siis ei osata midagi mõistlikku temaga enam teha.

Kui pärmseent on vähem kui ettenähtud, oleme haavatumad viiruste poolt. Samuti teevad meile liiga kiirgused, elektromagnetväljad jms. Miks? Sest pärmseen „sööb ära“ organismi sattunud raskemetallid ja neutraliseerib kiirguse mõju. Kuidas inimene seda tunnetab? Pärmseene vähesusest saab aru enamasti selle järgi, et kõht on lahti ning väljaheited on eriti happelised ja vahutavad.

Kui nüüd aga pärmseent on rohkem, kui oleks mõistlik, siis on kaebusi oluliselt rohkem. Sagedased probleemid, mida osatakse diagnoosida, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Tegelikkuses on aga pärmseenega seotud palju rohkem kaebusi. Näideteks on unisus, meeleolu vahetumised, apaatia, ärrituvus, keskendumishäired, halb mälu, kõhukinnisus, -lahtisus, ohtrad gaasid, meeletu magusaisu, leiva ja alkoholi himu (sealjuures teeb juba väga väike kogus alkoholi purju), isutus, limased ja halvalõhnalised väljaheited, pimesoole valud, halb seedimine, kõrvetised, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline igemepõletik, kuiv kurk, ärritusköha, suu kuivamine, ninakinnisus, pidev nohu, aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine, pärmseen suguelunditel, PMS naistel, viljatus, ahistatuse tunne, sügelus ja ekseem suguelunditel meestel, impotentsus, korduvad kõrvapõletikud, sügelus ja valu kõrvas, nõrgenenud kuulmine, udusus nägemisväljas, plekid ja täpid nägemisväljas, kroonilised silmapõletikud, kipitus silmades, kanapimedus, nägemise nõrgenemine, peavalud, pisted, uimasus, tasakaaluhäired, migreen, allergianähud nahal, ekseemid küünar- ja põlveõndlas, kroonilised ekseemid, jala ja küüne seen, vinnid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas, tihenenud urineerimise vajadus (samas ei tule midagi), jäsemete suremine, lihasnõrkused, liigeste valud, paistetus, probleemid süvenevad pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, kordinatsiooni probleemid, kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad, maksa ja pankrease kahjustused jne.

Sai nüüd küll pikk nimekiri, aga ma usun, et ülevaatlik ja avab äkki nii mõnelgi inimesel silmad.

Lisaks eeltoodule arvatakse, et pärmseene vohamisest on põhjustatud ka sellised haigused nagu reuma, skisofreenia, näärmete häired, AIDS, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, soolestiku põletikud, suhkruhaigus jne.

Eriliselt väljenduvad lastel pärmseene vohamisel korral suusoor, mähkmeallergiad, allergiad, tundlikkus kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev köhimine, ebamäärased kõhuvalud, korduvad kõrvapõletikud, gaasid, magusahimu, meeleolude vaheldumine, unehäired jne.

Miks tasakaal paigast läheb?

Soolestiku mikrofloora viivad tasakaalust välja peale antibiootikumide tarvitamise ka muud faktorid. Pärmseent panevad vohama järgmised tegurid:

ü Antibiootikumid, erinevad hormoonravimid, kortikoidid, keemiaravi;

ü Kiirgused – arvuti, teler, mobiil;

ü Rafineeritud toidud (rafineerimata toidud sisaldavad kiudaineid, mis aitavad jääkaineid kehast välja viia);

ü Liigselt töödeldud toit (nt „valge suhkur“, „valge jahu“, muud liigselt töödeldud ja puhastatud toidud);

ü Tehniliselt valmistatud äädikas;

ü Tööstuslikult valmistatud purgi ja külmutatud toidud (valmistatud rafineeritud toidus sisaldades ohtralt lisaaineid);

ü Mikrolaineahjus valmistatud toidud;

ü Aspartaami sisaldavad toidud;

ü Homogeniseeritud mahlad;

ü Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid (nt autode heitgaasides olev plii, amalgaamplommid suus, kaadmium jne;

ü Sünteetiline elukeskkond – vaibad, katted, riided;

ü Happeline organism (vale toitumine ja eluviis).

ü Mao alahappesus, kroonilised katarrid;

ü Diabeet, tuberkuloos, vähk;

ü Alkoholi väärkasutamine;

ü Stress;

ü Soolestiku parasiidid;

ü Jne.

Mis juhtub, kui pärmseent ei ravita?

Juhul kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb. Füüsiliselt hakkavad toimuma muutused maksas ja psüühiliselt tekib krooniline väsimus, mälu probleemid ning oht langeda sügavasse depressiooni. Pärmseene vohamine tähendab seda, et peensooles olev seen hakkab toituma peremeesorganismist. Kui peensoole normaalne pinnalaotus on suuruselt sarnane jalgpalliväljakule, siis on pärmseenel tema vohamise korral suur põld. Pärmseen sööb ära osa soolehattudest jättes järgi veritseva osa. Sellega kaob osa soolestiku kasulikust pinnast ehk väheneb võime kasulikke toitaineid imendada (ja ühtlasi toitu seedida. Ütle veel, et sul on pärilik aeglane ainevahetus!). Kui tegemist on lühiajalise probleemiga, siis on lootus, et hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel on kahjustused permanentsed (st kahjustunud kohad armistuvad). Tekkinud armkude ei ole aga enam elastne ning tekib soodumus sooleummistusteks.

Pärmseene vohamise korral muutub meie toiduvalik. Ajule tulevad signaalid, mis on mõjutatud vohava seene isudest – hakkame eelistama magusat, saiakesi, valge nisujahu tooteid, alkoholi jne jne. Õgime sisse kõike head ja paremat. Sellest siis see „hirmus magusaisu“.

Andes soovile järgi on meil mõnda aega hea olla, kuid siis tabab keha väsimus. Miks? Sest pärmseen sai oma noosi kätte ning olles samuti elav organism, kellel on toimiv ainevahetus ja paljunemisvajadus, eraldab ta nüüd sinu kehasse erinevaid toksiine (üle 80, millest mürgiseim on puupiiritus), mis põhjustavad maksatsirroosi, pimedaks jäämist (kui kogused on suured) ning gaase (halvalõhnalised). Ja see on vaid üks üle 80-st toksiinist!

Üldiselt on pärmseene eluline eesmärk kogu keha vallutamine ja teda ei tasu alahinnata. Meie immuunsüsteemi jaoks on toksiinide näol tegemist võõrkehadega, mis tähendab, et ta on pidevas sõjas pärmseenega, tekitades sellega püsivat koormust kogu keha kaitsemehhanismidele. Pärmseen üritab püsivalt keha endale hallata.

Lisaks sellele rünnatakse meie organismi pidevalt erinevate välismõjutajate poolt. Peamine neist on toit, mis sisaldab kümneid tuhandeid erinevaid kemikaale, mida meie keha ei tunne oma osana ehk teisisõnu, need on otsene rünnak meie organismile. Kogu kaitsemehhanism peab olema pidevalt valvel nii sisemiste kui väliste rünnakute eest. Jättes selle pahalase aga piisava ja õigeaegse tähelepanuta, arenevad välja keerulised ja rasked haigused, mille hulgas leidub isegi vähk ja AIDS. Samuti kannatab meie elukvaliteet erinevate allergiate ja püsivate konditsioonide läbi.

Pärmseene sündroom

Kui pärmseen hakkab vohama ning oma toksiine väljutama, siis tekivad pärmseene sündroomi süptomid: tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus, seedehäired (gaasid, kõhukinnisus) jne. Enamasti tekib inimesel selline primaarne sündroom peale antibiootikumide tarbimist, sest viimased tapavad lisaks pahadele bakteritele ka soolestikus olevad head bakterid (sealjuures esmajärjekorras piimhappebakterid, mis tegelevad soolestiku mikrofloora tasakaalus hoidmisega takistades sellega halbade bakterite vohamist), tekitades cockidel, colidel ja pärmseenel võimaluse pidurdamatult paljuneda, sest neile tavapärased antibiootikumid ei mõju. Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tapetud piimhappebakterite asemele tuleb vastupidavam pärmseen.

Pärmseen, mida ei ole 6-12 kuu jooksul kontrolli alla saadud, tekitab organismis suuremaid muutuseid. Selline sekundaarne sündroom võib avalduda haigustena: allergilised reaktsoonid, elundite probleemid (nt maks), masendus, depressioon jne. Kogu nimekiri erinevatest avaldumise vormidest on toodud käesoleva artiklis eespool.

Kuidas pärmseene vohamisest lahti saada?

Kindlasti tuleb seen kontrolli alla saada dieedi, mitte ravimitega. Viimasele hakkab seen lihtsalt vihaselt vastu võitlema ning veelgi rohkem vohama. Pärmseene vohamise takistamiseks ja ravimiseks soovitatakse jälgida järgmist protsessi:

1. Esiteks näljuta oma seent. Elimineeri oma toidulaualt tema toit (rafineeritud jahu ja jahutooted, rafineeritud suhkur, naatriumglutamaati sisaldavaid tooted, pärmi sisaldavad tooted, suured kogused kääritatud toidud, seened jne).

2. Taasta oma keha biokeemiline tasakaal ja tugevda oma immuunsüsteemi. Toitu tervislikult, liigu rohkem ja väldi toitaineid, mida esimeses punktis elimineerima pidid.

Oluline on märkida ka toitaineid, mis pärmseenele eriliselt meeldivad ehk mida tasub igatahes vältida ravi perioodil (vähemalt suurtes kogustes). Need on:

ü Suhkur (sh nii puuviljasuhkur, pruun suhkur, mesi, siirupid, laktoos, kommid, magusad saiakesed, šokolaadid, jäätised, muud maiused, mis kodus tehtud, kihisevad joogid, puuvilja mahlad, jne). Selleks, et vabaneda pärmseenest tuleks oma toidulaualt minema visata igasugune suhkur.

ü Pärm ja kõik tooted, mis sisaldavad pärmi;

ü Värsked ja kuivatatud puuviljad esimesed kuus nädalat;

ü Rafineeritud toidud (valge jahu, valge riis, valge pasta, välja arvatud, kui tegu on mahetoodangu või täistera toodetega);

ü Pähklid, mis ei ole oma koorega pakendatud.

Viimasel ajal on teadlased avastanud, et väga hea vahend pärmseene ülekasvu tapmiseks on kookoseõli. Siiski mitte kõik, vaid orgaaniline virgin kookoseõli, mis on oma looduslikule olemisele kõige lähemal ja omab seega rohkem kasulikke faktoreid meie tervisele. Kookoseõli sisaldab palju nii lauriinhapet kui kaprüülhapet, mis mõlemad töötavad nii viiruste, seente kui ka mikroobide vastu. Samas jätavad nad sõbralikud ja head bakterid ellu. Lisaks tapavad nad ära ülearuse pärmseene kasvu sinu organismis. Kuidas seda teatakse? Rahvad, kes kasutavad kookoseõli igapäevaselt, kannatavad kõige vähem pärmseene käes. Siit edasi uurisid teadlased seda väidet ning said kinnituse, et just need kookoseõli koostisosad töötavad pärmseene eemaldajatena kehast. Soovituslik kogus on kuni kolm supilusikat päevas. Sealjuures on soovituslik sinna jõuda järk-järgult ning mida suurem on vohamine (ehk mida tõsisemad on sümptomid), seda aeglasemini peaks sinna jõudma). Kookoseõli sobib nii küpsetamiseks, kohvisse, putrudesse, salatitele. Lisaks sellele soovitatakse seda õli kasutatada ka lokaalseks raviks sügeluste ja nahapealsete seente raviks.

Mida tasub süüa?

Nii pärmseene vohamise ravi ajal kui ka pärast seda taastamaks organismis taskaalu ning säilitamaks seda tasub süüa järgmiseid toitaineid:

ü Külmpressitud õlid (linaseemne ja oliiviõlid);

ü Läätsed;

ü Kõik värsked juurviljad;

ü Seemned ja pähklid (kõrvitsa, päevalille, lina ja seesamiseemned);

ü Maitsetaimed;

ü Mahedad vürtsid;

ü Taimeteed;

ü Juurviljamahlad, vesi;

ü Väikeses koguses puuvilju (neid tasub ravi alguses siiski vältida ja sümptomite tekkides uuesti vältida).

Selleks, et saavutada tugevam immuunsüsteem ning organismi tasakaal tuleb lisaks eelpool toodud toidule viia läbi muutused ka oma elustiilis.

ü Vähenda oma elus stressiallikaid;

ü Lisaks piisavale unele haara oma päevakavva ka lõõgastavaid tegevusi;

ü Söömine peab olema üks lõõgastav ja rahustav tegevus, mitte käigu pealt ampsamine. Toitu peab nautima ja korralikult närima!

ü Kõikvõimalikud lõõgastumisvahendid (nt jooga, mediteerimine, tai chi, massaaž ja jalutamine värskes õhus) on väga olulised tervislikus eluviisis;

ü Aegajalt tasub pingete maandamiseks teha intensiivsemat trenni. Samas liige sage ja raske trenn toidab seent. Ka trenni tehes hoia koormust tasakaalus;

ü Keha lõdvestamine regulaarselt aitab kaasa terve keha saavutamisele.

ü Õpi naerma ja naeratama. Üks hea ja suur kogus korralikku ja põhjalikku naeru on parim stressi maandaja.

Paranemine saab kõikide probleemide korral toimida ainult siis, kui me muudame ennast nii väljast kui seest. Ei ole välist ilma sisemiseta ega vastupidi.

Allikad:

http://www.lahemaatervisekool.ee/?news=21&m=20&l=1

http://www.candidafree.co.uk/

http://www.worldwidehealthcenter.net/articles-31.html

http://www.naturalnews.com/025199.html

http://www.naturalnews.com/026825_sugar_candida_food.html

Igapäevased mured