Mina ei ole kunagi uskunud seda teooriat, et kuna me elame külmas kliimas, siis peame sööma sooja toitu. Sooja toidu müüt on midagi, mida meile on väikesest peale pähe tambitud. Kord päevas pidi sööma sooja toitu, et siis talveks pekki kasvatada. No mida veel?! Terve keha suudab ilma peki kihita sooja hoida ning ei vaja sooja toitu kord päevas. Ja siis teine huvitav teooria on see, et paksemad riided ei lase kehal endale pekki korjata, sest riided hoiavad juba vajalikku soojust. See on samas kategoorias sellega, et mida vähem vedelikku tarbida, seda vähem viiakse kehast kasulikke toitaineid välja. Kõik peab ju ükskord välja tulema. Selle järgi ei tasuks süüa ka, sest toidu töötlemiseks on vaja toitaineid ja neid meil palju ei ole ju. Hoiame justkui viimseks päevaks. Igatahes, sellised huvitavad ja mitte mingisugust loogilist alust omavad teooriad on need, mis annavad palju kõneainet ning uskumatu on, et paljud muidu targad inimesed neid ka pimesilmi usuvad. Sellise mõttekäigu järgi ei tohiks soojematel maadel ju pakse inimesi olla ja põhjas peaksid elama ikka üsna suured inimesed. Olen ise seisukohal, et mida vähem töötlemist, seda parem. Üleüldiselt eelistan lihtsust ja klassikat, seega väärtustan asju, mis on juba äraproovitud ja mida saab teha või tarbida ilma edevate vahenditeta.

Suur oli minu rõõm, kui lugesin, et toore toidu söömine, mis on tervislik ning toitev loomulik toitumisviis, on saanud ka lõpuks teadusajakirjadest positiivse vastukaja. Nende samade ajakirjade, mis erinevatel ajahetkedel on ülistanud ka toidu kiiritamist ja vaktsineerimist. Jah, see peaks panema mõtlema, kuid mina usun seda, mis minu peal töötab ja mis tundub loomupärane. Lihtsalt nüüd on seda ka väljaöeldud. Viimast kahte pöörasust ei ole minu teadvus kunagi heaks kiitnud. Toore toidu eelistajad said lõpuks toetust oma teadmisele nendest mitmetest kasudest, mida selline toitumine kehale annab. Seda toetavad viimased laia ulatusega uuringud, mis on tõestanud märkimisväärseid kasusid järgnemas toore toidu eelistamisele.

Tüüpiline toore toidu tarbija sööb päevas vähemalt 75% ulatuses toorest soojendamata ning muud moodi töötlemata taimset toitu. Eelistatakse värskeid juur- ja puuvilju, täisterasid, pähkleid ja seemneid. Midagi ei soojendata üle 45 kraadi, et säilitada ensüüme, mis aitavad meil toitu seedida ning toitaineid imendada. Kuivatatud toit on samuti dehüdreeritud kraadidel alla 45. Inimesed, kes söövad toorest toitu, ütlevad, et nad on saanud juurde energiat, kaotanud kaalus ning saanud parema üldise tervise.

Kuidas inimene seedib toorest toitu? Äärmisel oluline ja kahjuks unustatud protsess seedimises on närimine. Inimene suhtub närimisse kui söömisprotsessi aeglustavasse ehk ebaolulisse tegevusse. Hammastega toidu purustamine on asi, millele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tegelikkuses peaksime närima iga suutäit vähemalt 30 korda enne selle neelamist. Miks? Sest ainult siis vabanevad molekulide tihketest kestadest vajalikud toitained. Ja siit ka üks alternatiiv – keetmine ja kõrgel temperatuuril hautamine. Ehk siis närimine. Närimisel lagundame rakkude seinades olevaid tselluloosi ühendeid, mis aitavad meil ligipääseda vajalikele toitainetele. Öeldakse, et inimene ei suuda lagundada tselluloosi. Suudab küll, hammastega. Ja siin peitubki kogu asja võti. Öeldakse, et keedetud toidust saadakse rohkem vitamiine. Miks? Sest keedetud toit on lagundatud. Ja inimene ei näri oma juurvilju, ta lõikab noaga katki ja neelab alla. Peaks aga mäluma. Ja korralikult. Siis on tulemus kordades parem kui süües töödeldud toitu.

Ja nüüd siis toore toidu fännid. Nüüd on nende inimeste häältele kõrvale panna ka teaduslikud uuringud, mis on tõestanud, et pikaajaline toore toidu tarbimine vähendab südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski, samuti vähendab kolesterooli ja triglütseriidide taset.

Teised uuringud on näidanud, et inimestel, kes tarbivad rohkem toorest toitu, on kõrgem D vitamiini tase. Viimane on otseselt seotud näiteks luude tugevusega. Viimasel ajal on D vitamiinile omistatud ka teisi häid võimeid, aga neist ma siinkohal ei räägi. Samuti aitab toores toit hoida madalal südamehaiguseid, diabeeti ning teisi kroonilisi seisundeid põhjustavate proteiinide taset.

Üllatuslikult aitab toores toit leevendada ka stressi ning pikaajalisem tarbimine vältida sellesse langemist. Samuti väheneb unevajadus ja ollakse energilisem. Osa teadlasi on jõudnud järeldusele, et toores toit tõepoolest aitab ravida ning selles ei tasu enam kahelda.

Ma tean, et on inimesi, kes nüüd ütlevad, et see on jura ning inimene peab sööma sooja toitu, sest me elame külmas kliimas ja meil on vaja pekki ja nii edasi. Mina tean, mis minule head teeb ja see on minu tervis.

Allikad:

http://www.naturalnews.com/026238.html

http://www.effortlessaging.com/rawFood.html

 

Tahaks Süüa