Kurb tõde on see, et meie valikud toidulaual oleva osas on ühed suuremad kasvuhoonegaaside tekitajad. Juba aastakümneid valivad inimesed taimetoitlase menüü ja eelistavad rohkem rohelist. Söömine ei ole enam lihtsalt energia ammutamine vaid teadvustatud tervislik keha tugevdamine. Viimane dekaad on meile toonud toortoidu eelistajad. Inimesed toituvad selliselt kas siis tervise või keskkonna tõttu, kaitstes loomade õiguseid jne. Seda tehes ei pöörata enam tähelepanu niivõrd toidu päritolule kuivõrd odavale hinnale.
Siin kõrval on kliima soojenemine. Jätkuvalt kuum teema. Ja väidetavalt kuumemaks läheb. Nii uskumatu kui see ka ei ole, kuid meie oma valikutega saame seda oluliselt mõjutada. Me peame lihtsalt oma valikuid toidu osas muutma. Vahetama senise „Madala süsihappegaasi dieedi“ vastu.
On hinnatud, et umbes üks kolmandik kasvuhoonegaasidest tuleb toidu- ja põllumajandustööstusest. Senine põllumajandusliku tootmise struktuur ja jaotuse infrastruktuur baseerub kasumit jahtivatel meetoditel ja iganenud tehnoloogiatel. Peamine probleem seisneb selles, et püsiva ja jätkuva kasumi teenimine on prioriteetsem kui hoolimine inimeste ja Maa heaolust. Me ei saa vastupidist eeldada ühegi ettevõtte ega organisatsiooni puhul kuna nende peamine eesmärk on omanikele tulu teenida. Tulemuseks on karm konkurents ja hävitavad valikud, mis ei arvesta pikaajaliste mõjude ega kuludega inimestele, loomadele ja Maale.
Hetke põllumajandus sõltub suuresti masinatest, pestitsiididest, niisutussüsteemidest ja pikkadest jaotusvahemaadest, mis omakorda nõuavad tohutus koguses kütust. Vahendid, millega need vahemaad läbitakse, on tootmisprotsessi ajal samuti saavutanud oma tohutu ökoloogilise jalajälje. Keegi on kunagi öelnud, et ostes keskkonnasäästlikku autot tasuks kontrollida, et ega tema osasid ei ole toodetud kuuel kontinendil korraga. Toit, mis on valmistatud põllumajandustoodangust, saadetakse omakorda laiali üle maailma. KÕIK see panus kumuleerub Sinu ökoloogilisse jalajälge!
Ükskõik milline on meie toidulaud ja valikud, ökoloogiline jalajälg on sama. Kas me tarbime tervislikku rohelist või töödeldud kiirtoitu, meie panus ei muutu nii lihtsalt. Kõik toidud ja toiduained, mis on toodetud traditsiooniliselt ja saadetud pikkade vahemaade taha, panustavad ressursside ületarbimisse, pinnase hävimisse ja erosiooni.
Liha- ja piimatooted on ressursiaplad, nende tootmine vajab palju maad, põhjustab erosiooni ja vähendab pinnase mineraalide kvaliteeti. Tänapäevane juurvili on kasvatatud pestitsiidide ja herbitsiidide toel. Nö modernne farmindus täidab meie maapinna, toidu ja kehad toksiliste kemikaalide jäätmetega. Pestitsiidid on disainitud tapma ja nad ei tea, millal lõpetada.
Me täidame maad ja oma kehasid kemikaalidega, mis on disainitud tapma! Sellega oleme endast ka maast, kus elame, teinud toksiliste jäätmete hoidla. Isegi rinnapiim, mida nii väga kiidetakse, sisaldab täna benseeni, arseeni, dioksiini, elavhõbedat, pliid jne.
Mida rohkem töödeldud, seda suurem on jalajälg!
Oma panuse annavad ka toidujäätmed. Restoranid viskavad minema hinnanguliselt 30 miljardit kilo toitu aastas. Keskmine inimene viskab minema, komposteerib umbes ühe kilo toitu kahe päeva peale. Ja lisaks sellele sööme me lihtsalt üle! ÜRO leidis 2009. aastal, et üle poole maailma toodetavast toidust visatakse minema, raisatakse ära või kaob tänu inimese juhitud toidu jaotamise infrastruktuurile. See sisaldab muideks veerandi jagu värskeid juur- ja puuvilju.
Ehk, ma arvan, et Sa oled minuga nõus, kui ma ütlen, et me saame oma valikutega palju ära teha. Mõned väikesed soovitused meile:
Alustame koos väikeste sammudega, et jõuda suurte tegudeni!
http://www.naturalnews.com/026737_food_health_foods.html
Kõiki neid ettepanekuid on väärt järgida. Kas nad aga sellist kasu annavad, mida oodatakse? Eks sellevõrra läheb muud kaupa siis äraviskamisele. Väljakujunenud tasakaalu on raske muuta Sel suvel kasvatasin maasikaid ja herneid. Maasikaid viskain ära üle 200 kg. Need muidugi muutuvad jälle huumuseks ja pole midagi paha.
Ise kasvatamine pole paha mõte kui sul selleks aega ja tahtmist on. Praktikas tuleb aga nii välja, et ise kasvatades läheb mul sama koguse toidu kättesaamiseks 4 tundi rohkem kui tööl käies ja poest ostes. Suurtes kogustes tootmine võimaldab sama asja odavamalt ja seejuures ka väiksema ökoloogilise jalajäljega toota. Ega muidu suurtootmises toodetud kaup odavam saa olla!
Ostmiseks soovitaks mahepõllundustooteid, muid tooteid soovitan puhastada vastava seadmega. Ka pudelivett ei ole vaja osta ega kraanivett keeta-külmutada-sulatada. Selleks on olemas väga head filtrid jne. Soovitusi saad küsida e-maililt kaloss1@hot.ee
Mine poodi kas jala, rattaga või ühistranspordiga. Seda nii palju kui võimalik. Ise käin peaaegu korra nädalas maalt linna jalgrattal, muul ajal ikka autoga sest talust bussipeatuseni on üle 2 km, mida ükski linnavurle jalgsi käima ei hakkaks.
Väldi asju, mis pakendatud või töödeldud. Põkendamine ja töötlemine parandab ka toiduainete kvaliteeti ning säilimist. Viilutatud leib on mugav, pakendamata pole seda võimalik müüa. Mõningased mugavused võivad ju jääda! Kui aga päris fanaatik olla selle aluselise toitumisega, siis leiva ja saia peaks toidumenüüst üldse välja jätma. Ja mahla ei või juua egamagusaid puuvilju süüa. Selliseid fanaatikuid on vähe. Lihtsam on enda toidusedel tasakaalus hoida ja SG jooki limsida
Vedelikutarve kompenseeri kvaliteetse ioniseeritud aluselise veega. Näit.
pH ORP
Säästu vesi 5,22 420
Nordic vesi 5,37 408
Saku Läte 7,72-8,48 238-316
Everin vesi 8,63 301
Coca-Light 2,62 475
Sprite 3,26 465
Dark Dog 3,26 446
Vaarikas 3,50 330
Porgandimahl6,50 122
Alkalark 10,36 – 350
Ioniseeritud vesi10,32 -628